Eesti Geenikeskus


	Vanemad küsimused

	Mis on geen ja kuidas ta töötab?

	Mis on geneetika?

	Populatsioonigeneetika

	Rakubioloogia

	Tsütogeneetika

	Evolutsiooniline bioloogia

	Küsimused-vastused

		Millest koosneb DNA?

		Kas DNA-s kajastub kogu inimese füüsilist keha puudutav informatsioon? Kas näiteks nahakahjustused (armid) või hammaste seisukord on samuti DNA-kaardilt loetavad?

		Mis on GMO?

		Mis on geenitest ja kuidas see on kohaldatav kriminaalmenetluses?

Saada oma küsimus

*Sinu nimi

*Sinu email

*Sinu küsimus

Avaleht » KKK

KKKKKK

Küsimused

Millest koosneb DNA?

DNA ehk desoksüribonukleiinhape kujutab endast erilise struktuuriga pikki polümeerseid ahelaid. DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, lämmastikalusest, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G.

Igas rakus (mõne üksiku erandiga) on olemas rakutuum, rakutuumas asub genoom - organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome, kusjuures igas paaris on üks kromosoom pärit emalt ja teine isalt. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.

Kas DNA-s kajastub kogu inimese füüsilist keha puudutav informatsioon? Kas näiteks nahakahjustused (armid) või hammaste seisukord on samuti DNA-kaardilt loetavad?

Iga inimese genoomis leiduv geneetiline kombinatsioon määrab konkreetsele koodile iseloomulikud tunnused. Samas ei tohi unustada, et suurel määral mõjutavad neid tunnuseid keskkonnafaktorid.
Kindlasti võib ühel inimesel olla geenidega ette määratud nö kehvemad hambad kui teisel. Kuid näiteks nende hoolikal puhastamisel (positiivsed keskkonnamõjud) on kindlasti võimalik tasakaalustada launemise geneetilist eelsoodumust.
Armide osas võib geneetikal olla oma roll osas, mis puudutab haavade paranemist ja seega ka armistumist.

Mis on GMO?

GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh taimed ja ka nendest saadud tooted, nt loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud.

Mis on geenitest ja kuidas see on kohaldatav kriminaalmenetluses?

Geenitestiga on võimalik määrata teatud haiguste (nt ühe geeni haigused, mille põhjustaja on üks konkreetne geen) tekkimise tõenäosust. Eestis käib praegu testimine umbes 20 sellise ühe geeni põhjustatud häire suhtes (nt Downi sündroom).

Lisaks on geenitesti võimalik kasutada mingi haiguse sümptomeid juba omavate haigete uurimisel teiste diagnostikameetodite kõrval.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustikule peaks ka geenitest olema kasutatav tõendina, sest kriminaalasjas on tõendiks igasugused faktilised andmed, mille alusel uurija ja kohus teevad seaduses määratud korras kindlaks kriminaalkorras karistatava teo olemasolu või puudumise, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud.

Kas HIV nakatumine sõltub geenidest?

Enamike haiguste teket mõjutavad keskkonna ja eluviiside kõrval ka geneetika. Sama kehtib ka HIV puhul. Võib arvata, et on olemas geenivariandid, mille olemasolu mõjutab viiruse arengut, kas kiirendades või takistades selle levikut.

Juba täna on avastatud geenivariandid, mille olemasolu pärsib HIV nakkust. Üheks näiteks on geen CEM15. Professor Michael Malim'i juhitud uurimisrühm leidis, et HIV viirus takistab geeni CEM15 toimet, tootes valku Vif. Kui aga Londoni King's Kolledzi ja Pensylvania Ülikooli teadlased nimetatud valgu eemaldasid, suutis CEM15 geen edukalt takistada HIV viiruse paljunemist. Loe lähemalt: http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/2122325.stm

In English

Liitu iganädalase
biotehnoloogia uudiste
meililistiga