 |
 |
Biotechnology in Estonia, 2008 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UudisedUudised
| Hullulehmatõbe tekitav valk on seotud haistmisega |
30.12.2008
|
Vale kuju võtnud prioonvalgud tekitavad hullulehmatõbe ja teisigi raskeid närvihaigusi, kuid oma loomulikus olekus on nad osaks kõikide imetajate närvisüsteemist. Pärast pikki otsinguid prioonide funktsiooni mõistmiseks leiti seos haistmismeelega.
Hullulehmatõbi, Creutzfeldt-Jakobi haigus, skreipi ja teised prioonhaigused tekivad ajus laialdaselt levinud prioonvalgu valest pakkumisest, mis toob kaasa kiired muutused ajustruktuuris ning ilmeksimatult lõpeb kannatanu surmaga. Nakkuslik struktuurvorm tekib aga prioonvalgu molekulidel haruharva, enamjaolt on nad ohutud ja ilmselt omavad mingit vajalikku otstarvet.
Alates prioonide avastamisest (1982) on innukalt otsitud nende füsioloogilist mõtet, kuid tulemused on siiani olnud üsna ähmased või vastuokslikud. 1992. aastal said teadlased esmakordselt uurida hiirt, kellel oli välja lülitatud prioonvalku kodeeriv geen – üllataval kombel ei erinenud see aga millegi poolest tavalisest hiirest. Erinevust otsiti siiani.
Nüüd leidsid Stuart Firestein kolleegidega Columbia Ülikoolist (USA), et ilma prioonvalgu geenita hiirtel on raskusi haistmisega: selgus, et neil kulus kontroll-loomadega võrreldes märgatavalt rohkem aega puuri allapanu vahele peidetud küpsiste ülesleidmiseks. Lisaks läks „defektsetel” hiirtel kehvemini ka mitmetes teistes haistmisega seotud testides.
Uurimus avaldati ajakirjas Nature Neuroscience
Allikas:
Science News
|
| Tagasi |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liitu iganädalase
biotehnoloogia uudiste
meililistiga
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Avaleht
