|
||
|
|
|
|
||
 |
||||
| Sisukord | ||||
|
||||
| Teadlased panid hiire ajusse kaamera | ||||
| Jaapani teadlased panid mälu uurimiseks hiire ajusse kaamera. Koostöös Kinki Ülikooli teadlastega paigutas Nara Teaduse ja Tehnoloogia Instituudi professor Jun Ohta 3 mm pikkuse ja 2,3 mm laiuse kaamera hiire aju hipokampusesse. Hiirele süstiti ainet, mis hakkab aju aktiivsuse peale helendama, seega kui aju salvestab midagi mällu, toob kaamera ekraanile sinise valguse. "Me püüame leida lahendust, kuidas seda inimeste peal rakendada, kuna ajuga peab olema väga ettevaatlik," ütles Ohta. "See võiks kõige varem teoks saada 10 aasta pärast." Teadlased loodavad saada vastuse mitmetele küsimustele, näiteks kuidas ravida Parkinsoni tõbe. |
||||
| Eesti Päevaleht, 31.01.2008 | ||||
|
||||
| Mehe viljakust kontrollib kaugjuhtimispult | ||||
| Austraalia Adelaide’i ülikooli teadlased töötasid välja spermakraani, mis päästab mehed vasektoomiast. Selle asemel, et katkestada seemnejuhad, saab uudse silikoonpolümeerist kraani abil juhad kinni keerata. Kraanid paigaldatakse juhade külge nahaaluse nõela abil. Seejärel on võimalik mehe viljakust raadiosaatja abil sisse ja välja lülitada. Lahenduse välja töötanud meeskonna juht Derek Abbott märkis: "Täpselt nagu telerit lülitatakse kaugjuhtimispuldiga sisse ja välja, ainult see juhtimispult on igaks juhuks arsti käes, vältimaks soovimatuid rasedusi või seadme kuritarvitamist." Samas soovitavad arstid uut lahendust vaid neile meestele, kes on juba mõelnud enda steriliseerimisele, sest pikaajaline kasutamine võib tekitada ummistusi või muuta mehe jäädavalt viljatuks. |
||||
| Novaator, 31.01.2008 | ||||
|
||||
| Kuulutati välja Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2008 ja Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind 2008 | ||||
| Kuulutati välja Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2008 ja Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind 2008. Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2008 Õpilaste teadustööde konkursi peaeesmärgiks on motiveerida noori teadusega tegelema juba enne ülikooli astumist. Osalema on oodatud kõik konkursi väljakuulutamise ajal 14-19-aastased õpilased või 2007. aastal ülikooli astunud noored kas üksi või kuni 3-liikmeliste meeskondadena. Konkursitööde teemale ei ole seatud mingeid piiranguid, tööd peavad olema valminud enne ülikooli astumist. Konkursi tähtaeg – 15. märts 2008 Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind 2008 Auhinna eesmärgiks on väärtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadustegevust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnustust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on: - olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või - edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu. Konkursi tähtaeg – 3. märts 2008 Kandidaatideks võivad olla kõik Eestis teadust populariseerinud: - tegevteadlased või teaduskollektiivid; - trükiväljaannete esindajad; - audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad; - innovatiivsete meetodite kasutajad; - teised üksikisikud või kollektiivid. Lisainfo: http://www.archimedes.ee/teadpop |
||||
| SA Archimedes, 31.01.2008 | ||||
|
||||
| Kõigil siniste silmadega inimestel on üks ühine esivanem | ||||
| Taani teadlased on teinud kindlaks, et kõigil siniste silmadega inimestel on üks ühine esivanem. Kopenhaageni Ülikooli teadlased leidsid, et kõigi maakeral elavate siniste silmade inimeste silmavärvi põhjuseks on kuus kuni kümme tuhat aastat tagasi tekkinud geenmutatsioon. Kopenhaageni Ülikooli professori Hans Eibergi sõnul olid kõigil inimestel algselt pruunid silmad, mutatsioon geenis OCA2 aga piltlikult öeldes lülitas pruunide silmade tekke võimaluse välja. OCA2-geen kodeerib P-valku, mis osaleb meie juustele, silmadele ja nahale värvi andva melaniini tootmises. Mutatsioon ei blokeerinud geen OCA2 siiski mitte täielikult, vaid piiras melaniini tootmist üksnes silmas. Silmade värv sõltub silmaiirises leiduvast melaniini koguse muutustest, mis põhjustab värvi varieeruvust rohelisest pruunini. Ent siniste silmsade puhul on tegu vaid väga väikese melaniinikoguse muutusega. Kõikidel siniste silmadega inimestel on Eibergi sõnul sama geeniväljalülitus täpselt samas DNA-piirkonnas. Seetõttu järeldasidki teadlased, et kõik siniste silmadega inimesed on pärit ühisest esivanemast. Samas varieerub pruunisilmsete inimeste puhul melaniini tootmist kontrolliv piirkond nende DNAs üsna olulisel määral. |
||||
| Science Daily, 31.01.2008 | ||||
|
||||
| Loodi pisaratevaba sibul | ||||
| Uus-Meremaa teadlased on loonud sibula, millel on välja lülitatud meid nutma ajavat ensüümi kodeeriv geen. Uurimisinstituudi Crop and Food vanemteadur Colin Eady sõnul muundusid sibulas leiduvad väävliühendid taime lõikamisel ensüümi mõjul kergesti lenduvaks ja pisaraid esile kustuvaks aineks, mis pani sibula lõikaja nutma. Uudsel sibulal, millel reaktsiooni vahendav ensüüm puudub, on Eady sõnul säilinud sibulale omane lõhn ja see tuleb senisest veel paremini esile. Instituut loodab uue pisaratevaba sibula turule tuua lähema 10-15 aasta jooksul. |
||||
| CheckBiotech.Org News, 01.02.2008 | ||||
|
||||
| Soomes kasvatati mehele oma tüvirakkudest lõualuu | ||||
| Soome arstid siirdasid 65-aastasele mehele ülemise lõualuu, mis oli kasvatatud tema rasvkoest võetud tüvirakkudest mehe enda kõhus. Tegu on olulise läbimurdega – edaspidi on võimalik kahjustunud kudesid asendada ning perspektiiv inimesele sobivate organite ja kudede kasvatamisest astus ühe sammu reaalsusele lähemale. Tampere Ülikooli Regea Taastava Meditsiini Instituudi teadlase Riitta Suurose sõnul taastub patsient lõikusest kiiremini, kui see oleks toimunud siis, kui lõualuu asemele oleks siirdatud tükike jalast võetud luud. "Väliselt pole võimalik öelda, et talle on tehtud selline lõikus," lisas Suuronen. Projekt toimus Tampere ülikooli ja Helsingi ülikooli keskhaigla koostöös. Mehe rasvkoest eraldati tüvirakud ning kasvatati neid spetsiaalses toitelahuses, milles oli ka haigelt võetud vereseerumit. Seejärel eraldati mesenhüümi tüvirakud – ebaküpsed tüvirakud, millest saab arendada luid, lihaseid või veresooni. Kui neid rakke oli piisav kogus, siis paigutati rakud kaltsiumfosfaadist vormi, mille arstid opereerisid mehele kõhtu. Seal oli rakkudel aega üheksa kuud kasvada. Rakkudest arenesid välja erinevad koed, muuhulgas tekkis ka veresooni. Seejärel siirdati luuplokk mehele, et asendada healoomulise kasvaja tõttu eemaldatud lõualuu. Enne viimast lõikust polnud mees ilma proteesi abita võimeline ei sööma ega rääkima. |
||||
| Novaator, 02.02.2008 | ||||
|
||||
|
||||
|
||||
| Tagasiside: e-mail: uudis@genomics.ee Sihtasutus Geenikeskus: Vanemuise 21A, Tartu, 51014 tel: 7420132 e-mail: info@genomics.ee veeb: www.genomics.ee © 2007, SA Geenikeskus Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.
|
||||
