|
||
|
|
|
|
||
 |
||||
| Sisukord | ||||
|
||||
| Partnerlusüritus biotehnoloogia ettevõtetele Stockholmis | ||||
| Tartu Biotehnoloogia Park korraldab koostöös Eesti Suursaatkonnaga Stockholmis, EAS-i Rootsi esinduse ja projekti Boost Biosystem toel biotehnoloogia ettevõtete partnerlusürituse. Partnerlusüritus toimub 19. veebruaril Eesti Suursaatkonna ruumides Stocholmis. Partnerlusüritus on suunatud eelkõige Eesti ja Rootsi biotehnoloogia ettevõtete suhete loomisele, kuid kaasatud on ka ScanBalt võrgustikku kuuluvad biotehnoloogia ettevõtted. Partnelusüritusele on oodatud biotehnoloogia ettevõtted ja T&A asutused Eestit ja Rootsist ning ScanBalt bioregioonist. Osalemine partnerlusüritusel on tasuta, osalejatel tuleb tasuda sõidu- ja majutuskulud. Rohkem informatsiooni leiad http://www.scanbalt.org/sw14353.asp |
||||
| Tartu Biotehnoloogia Park, 16.01.2008 | ||||
|
||||
| Geeniteraapia võib aidata kroonilise valu vastu | ||||
| Eksperimentaalne kroonilise valu vastane geeniravi aitas rottidel kolmeks kuuks saavutada valuvaba seisundi. Rottide seljaaju ümbritsevatesse närvirakkudesse süstiti looduslike valuvaigistite endorfiinide tootmist aktiveerivaid geene, mille tulemusena tekkis neis rakkudes valuvaigistite mõju jäljendav efekt. Oma eksperimendis viisid New Yorkis asuva Mount Sinai School of Medicine teadlased prepro-b-endorfiini geeni kahjutustatud viirusvektori abil roti seljaajuvedelikku, mille tagajärjel taandusid neil kroonilised valud enam kui kolmeks kuuks. Teadlased loodavad, et tulevikus võib selline geeniteraapia aidata ravida krooniliste valudega inimesi, säästes neid praeguste ravimite kasutamisega kaasneda võivatest kõrvalnähtudest. |
||||
| Yahoo News, 21.01.2008 | ||||
|
||||
| Rahvusvaheliste tehnoloogiaprojektide toetusetaotluste vastuvõtt | ||||
| Euroopa Komisjoni 6. raamprogrammi ERA-NET skeemi kaudu ellu kutsutud projekt MANUNET ootab tootlikkuse suurendamisele suunatud rahvusvahelisi arendusprojekte. Toetust saab taotleda konsortsium, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust väikesest või keskmisest ettevõttest, mis pärinevad kahest erinevast taotlusvoorus osalevast riigist. Konsortsiumis võivad osaleda ka suurettevõtted ja ülikoolid. Toetusetaotlused peavad selgelt demonstreerima: * rahvusvahelist koostööd, milles sisaldub olulisel määral teaduslikku ja tehnoloogilist riski ning innovatsiooni; * turule orienteeritust; * praktilist kasutatavust tootmistehnoloogiates; * projekti partnerite asjatundlikkust omas valdkonnas; * rahvusvahelise koostöö lisaväärtust; * rakenduse majanduslikku mõju. Eeltaotluste esitamise tähtaeg: 31.03.2008.a. Täistaotluse esitamise tähtaeg: 19.09.2008.a. Täpsem info: http://www.eas.ee/?id=3007 |
||||
| EAS, 23.01.2008 | ||||
|
||||
| Käivitati 1000 genoomi projekt | ||||
| Rahvusvaheline teadlaste konsortsium käivitas 1000 genoomi projekti, mille eesmärgiks on paremini mõista inimese geneetilist varieeruvust, järjestades selleks üle kogu maailma 1000 inimese DNA. Projekti tulemused saavad olema vabalt kättesaadavad Euroopa Bioinformaatika Instituudi vahendusel. Geneetiliselt on kaks inimest omavahel 99% ulatuses identsed, erinevused ülejäänud 1% ulatuses väljenduvad muu hulgas ka erinevas eelsoodumuses haigestuda erinevatesse haigustesse, reageerimises ravimitele ja ümbritsevatele keskkonnatingimustele. 1000 genoomi projekt analüüsib eri inimeste DNA erinevust nii üksikute nukleotiidide lõikes kui ka struktuurselt. Projekt plaanib katalogiseerida DNA erinevused, mis esinevad vähemalt 1%-l inimestest ning selle maksumuseks on hinnanguliselt 325-540 miljonit krooni (30-50 miljonit USA dollarit). Lisainfo: http://www.1000genomes.org |
||||
| CORDIS News, 23.01.2008 | ||||
|
||||
| Organite siirdamine ilma äratõukereaktsioonita | ||||
| Immuunsüsteemi on võimalik muuta tolerantseks siirdatud organite suhtes. Kolm sõltumatut uurimisgruppi on läbi viinud organite siirdamise, mis ei vaja täiendavate ravimite võtmist äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks. Selle asemel sunnitakse immuunsüsteemi tunnistama siirdatud organit omaks. Praeguseks on uudseid siirdamisi läbi viidud vaid vähestel patsientidel. Kui katsete positiivsed tulemused leiavad kinnitust ka suuremamahuliste katsete käigus, võib see teha lõpu senisele eluaegsele ravimite võtmisele äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks. Koos organitega siirdatakse eelnevalt nõrgestatud immuunsüsteemiga haigele vere tüvirakke/luuüdi, mis toodavad lisaks vererakkudele ka antikehi ja võõrkehi ära tundvaid rakke. Selle tagajärjel sisalduvad haiges lisaks tema enda immuunsüsteemile ka doonori immuunsüsteemi osad, mille tagajärjel tunnistatakse ka siirdatud organ enda omaks. Üllataval kombel ei tooda patsiendid ise doonori immuunrakke, ent äratõukereaktsiooni ei esinenud pärast selle ärahoidmiseks vajalike ravimite ärajätmist vähemalt aasta jooksul. Teadlased plaanivad uuringute läbiviimist suurema hulga haigetega. Kui edasised katsetused kulgevad hästi, võiks see äratõukereaktsiooni ära hoidev organite siirdamise tehnoloogia muutuda laiemalt kättesaadavaks viie kuni kümne aasta jooksul. |
||||
| Nature News, 23.01.2008 | ||||
|
||||
| Leiti nooruse eliksiir pärmidele | ||||
| Geenimanipulatsioon koos madala kalorsusega toiduga pikendas pagaripärmi eluiga 10 korda. Lõuna-Kalifornia Ülikooli teadlased Valter Longo juhtimisel eemaldasid pärmseene genoomist kaks geeni - RAS2 ja SCH9, mida on seostatud nii pärmi vananemisega kui ka inimestel vähi tekkega. Koos madala kalorsusega toidu kasutamisega pikenes pärmi eluiga ühelt nädalalt kümnele nädalale ilma kõrvalefektide ilmnemiseta. Varasemate loomadel läbi viidud eluea pikenemisega seostatud geenimanipulatsioonidega on sageli kaasnenud ohtlikud kõrvalnähud. Teadlased katsetavad nüüd sama tehnoloogiat hiirtel, samuti on uurimise all grupp inimesi Equadorist, kes kannavad looduslikult geneetilisi mutatsioone, mis on sarnased pikaealistel pärmidel esinevatele. |
||||
| New Scientist News, 23.01.2008 | ||||
|
||||
| Venteri Instituut teatas esimese sünteetilise genoomi loomisest | ||||
| Loodud DNA tehismolekul on Venteri sõnul suurim defineeritud struktuuriga inimese poolt loodud molekul. 582970 aluspaari pikkune Mycoplasma genitalium JCVI-1.0 tehisgenoom on 20 korda suurem kui suurim seniloodud sünteeline DNA molekul, mille pikkuseks oli 32000 aluspaari. 2007. a. juunis said Venteri Instituudi teadlased hakkama eelmise olulise teetähisega sünteetilise bioloogia valdkonnas – nad siirdasid ainurakse Mycoplasma mycoides genoomi teisele ainuraksele Mycoplasma capricolum. Sünteetilise genoomi loomist nimetavad teadlased ise teiseks suureks sammuks sünteetiliste organismide loomise suunas. Järgmises etapis loodavad teadlased luua elavad rakud, mis beseeruvad sünteetilisele DNA-le. Venter tunnistab kavatsuse keerukust, ent usub siiski selle teostatavusse 2008. a. jooksul. |
||||
| GenomeWeb News, 24.01.2008 | ||||
|
||||
| Eesti naiste geenid sõidutakse Rootsi Kuningriiki | ||||
| Eesti Geenivaramu neljasaja geenidoonori DNA läheb peagi Rootsi Örebro Ülikooli, kus kahe riigi teadlased püüavad suuremat selgust tuua naiste viljatusprobleemi. Nii Tartu kui Tallinna kliinikutes lastetusraviga tegelev embrüolog Andres Salumets ütleb, et koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi ja biotehnoloogia õppetooli ning Rootsi Örebro Ülikooli vahel on kestnud paar aastat. Salumetsa sõnul on eelseisev töö üks alauuring Eesti ja Rootsi toitumise ja lastetusravi tulemuslikkuse uuringust. "Antud juhul keskendume neile geenidele, mis osalevad vitamiinide mõjus, ennekõike folaadi ainevahetuse geenidele," selgitas Salumets. Folaat on vitamiin, mis on vajalik mitmetes elutähtsates protsessides. Selle tasemest sõltub, kui suur on naise rasestumistõenäosus ja mil määral võib tal esineda raseduspatoloogiaid. "Lapsesaamise seisukohalt on folaat äärmiselt oluline," rõhutab Salumets. "Geenivaramult saame viljakate naiste proovid. Ja me oma lastetusravikliinikutest võtame lisaks oma probleemidega patsientide DNA-proovid. Samasugune panus tuleb Rootsist." Niisiis uuritakse võrdlevalt nelja gruppi: viljakaid naisi Eestis ja Rootsis ning viljatuid naisi Rootsis ja Eestis. Ka teadvustatakse ja propageeritakse selle uuringuga Euroopas Eesti Geenivaramut kui üht olulist andmepanka, mida on suhteliselt mugav kasutada. Varemgi on Eesti DNA-proovid rahvusvahelistes uuringutes osalenud, aga viljatusravi mõttes ei ole need veel välismaal käinud. Asjatundjate hinnangul on Eestis kuni 15 protsenti lastetuid paare. Lastetus kasvab iga aasta keskmiselt 1,5 protsenti. Salumetsa sõnul on peamiseks lastetuse põhjuseks saanud sünnituse edasilükkamine. 1990. aastate algusest on sünnitajate keskmine vanus tõusnud 25 aastalt ligi 28 aastale. |
||||
| TÜ Eesti Geenivaramu, 24.01.2008 | ||||
|
||||
| Briti teadlased ravivad haavu ilma armideta | ||||
| Briti teadlased on saavutanud haavade kiirema ja armideta paranemise, vaigistades haava rakkudes tavapäraselt aktiveeruva geeni. Nii nagu nahale tekib pärast haava paranemist armkude, armistuvad tegelikult kõik koed vigastusest paranemisel. Seda põhjustab immuunsüsteemi reaktsioon, mille käigus valgeverelibled hävitavad mikroobe ja põhjustavad paranemist soodustavate kollageenikogumite teket. Siiski ei lase kollageenikogumid kudedel omavahel kokku kasvada ja põhjustavadki armkoe tekke. Bristoli Ülikooli teadlased professor Paul Martini juhtimisel leidsid, et osteopontiini (OPN) geen on üks neist geenidest, mis käivitavad armkoe tekke. Vaigistades haava rakkudes spetsiaalse geeliga OPN geeni, kiirenes haava paranemine ja vähenes armkoe teke. Martin usub, et nii OPN geeni ja teiste sarnaste funktsioonidega geenide vaigistamisele suunatud ravimeetodid saavad peatselt olema kättesaadavad ka haiglates. Praegu tegeleb OPN geeni vaigistamise tehnoloogia patenteerimisega üks haavaravile spetsialiseerunud biotehnoloogiaettevõte. Varasemad uuringud on näidanud, et mitmete liikide, sh inimese embrüote haavad paranevad ilma armistumata. Nüüd tundub, et sama võib osutuda tõeks ka täiskasvanud inimeste puhul. |
||||
| Science Daily, 24.01.2008 | ||||
|
||||
| Pankrease tüvirakud pakuvad ravilootust 1. tüüpi diabeedi põdejatele | ||||
| Rahvusvaheline teadlaste grupp on täiskasvanud hiirel isoleerinud pankrease tüvirakud. Avastus võib viia 1. tüüpi diabeedi ravi väljatöötamisele. Tegemist on olulise avastusega pankreaseuuringutes - siiani arvati, et insuliini tootvateks rakkudeks arenevaid tüvirakke pankreases üldse ei leidugi. Et neid ei suudetud leida, nähti uute insuliini tootvate beetarakkude saamiseks ainult kahte võimalust: sundida säilunud beeta-rakud intensiivselt jagunema või programmeerida embrüonaalsed tüvirakud vajalikuks rakutüübiks muutuma ning siis need haigele siirdada. Uurimus tõestab, et hiired suudavad täiendada insuliini tootvate beeta-rakkude varusid. Siiski tuleb veel lõplikult tõestada, et leitud rakkude puhul on tõepoolest tegemist tüvirakkudega. |
||||
| Yahoo News, 25.01.2008 | ||||
|
||||
|
||||
|
||||
| Tagasiside: e-mail: uudis@genomics.ee Sihtasutus Geenikeskus: Vanemuise 21A, Tartu, 51014 tel: 7420132 e-mail: info@genomics.ee veeb: www.genomics.ee © 2007, SA Geenikeskus Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.
|
||||
