|
||
|
|
|
|
||
 |
||||
| Sisukord | ||||
|
||||
| Eesti biotehnoloogia strateegia esitlus | ||||
| EBLi juhtimisel on valminud Eesti biotehnoloogia strateegia. 25. jaanuaril, kell 12.00 - 14.00 toimub strateegiat tutvustav seminar Eesti Teaduste Akadeemia majas, Kohtu 6, Tallinn. Strateegia dokument on kättesaadav EBLi kodulehel alates 21. jaanuarist. Lisainfo ja registreerumine: http://www.biotech.ee/default.asp?action=0&type=8&id=100170 |
||||
| Eesti Biotehnoloogia Liit, 14.01.2008 | ||||
|
||||
| Geneetiline test näitab meeste soodumust kiilaspäisusele | ||||
| USA biotehnoloogiafirma HairDX pakub geneetilist testi tegemaks kindlaks meeste kalduvust kiilaspäisusele. Testimiseks vajaliku komplekti saab tellida firma veebilehelt ja see maksab 149 USA dollarit (ca 1600 eesti krooni). Komplekti abil võetud süljeproov saadetakse laborisse, kus analüüsitakse X-kromosoomi geneetilist variatsiooni, mis 95-98% täpsusega ennustab meestel kiilaspäisuse teket. Testi tulemused edastatakse tellijale veebilehe vahendusel. HairDX tegevjuhi Andy Goreni sõnul on nende eesmärk aidata meestel raha kokku hoida, kuna väga paljud 20-30 aasta vanused mehed, kel pole kalduvust kiilaspäisusele, kulutavad igaks juhuks kokku miljoneid dollareid aastas igasugustele kiilaspäisust ära hoidvatele ravimitele. Ettevõtte veebileht: http://www.hairdx.com |
||||
| Yahoo News, 15.01.2008 | ||||
|
||||
| Teadlased lõid geenmuundamise abil superporgandi | ||||
| USA teadlased on loonud geenmuundatud porgandi, mis sisaldab kuni 41% rohkem inimese poolt omastatavat kaltsiumi. Baylori Meditsiinikolledzi teadlased loodavad, et uudse porgandi menüüsse lisamine aitab ära hoida osteoporoosi ja luude hapraks muutumist. Kaltsiumirikka porgandi loomiseks modifitseeriti geeni, mis reguleerib kaltsiumi liikumist läbi rakumembraani, muutes membraanide läbimise oluliselt lihtsamaks. Porgandiga on manipuleeritud ka varem - 17. sajandil muutsid patriootilised hollandi porgandikasvatajad aretustöö tulemusena porgandi varasema lilla värvi rahvuslikult oranziks. Enne inimeste toidualale jõudmist tuleb uuel porgandil edukalt läbida hulgaliselt täiendavaid teste. |
||||
| BBC News, 15.01.2008 | ||||
|
||||
| USA andis ametliku õnnistuse kloonitud loomadest pärinevale toidule | ||||
| USA Põllumajandusministeerium USDA sätestas, et kloonitud loomadelt pärit toit on niisama ohutu nagu muu toit, avades sellega kloonitud loomadelt pärineva liha ja piima tee toiduturule. Ministeerium tugines otsuse langetamisel USA Toidu- ja Ravimiameti FDA riskianalüüsile, mille põhjal olemasolevate andmete laialdane evalvatsioon ei teinud kindlaks ühtegi potentsiaalset ohuallikat, mis viitaks tervetelt kloonitud veistelt, sigadelt ja kitsedelt pärineva toidu ohtlikkusele. Küll ei andnud FDA enam kui 700 vastava uuringu tulemuste läbitöötamise järel hinnangut kloonitud lammastelt pärit toidu ohutusele, kuna selle kohta ei olnud piisavalt infot. USA-s on praegu umbes 570 kloonitud looma, seni on kariloomade kasvatajad vabatahtlikult vähemalt avalikult hoidunud kloonitud loomadelt pärinevat toitu pakkumisest toiduturule. Vaatamata FDA positiivsele lõpphinnangule kloonitud loomadelt pärineva toidu ohutuse kohta, on USDA pöördunud kloonitud loomade kasvatajate poole palvega mitte pakkuda turule oma toodangut enne üleminekuperioodi lõppu, mille pikkuseks hinnatakse vähemalt mitmed kuud. Üleminekuperiood ei kehti kloonitud loomade järeltulijatelt saadava liha ja piima kohta. Kloonitud loomadelt pärineva toidu suurtes kogustes jõudmine turule võib puhttehnilistel põhjustel aega võtta veel neli-viis aastat. Suurimaks väljakutseks osutub sellise toidu toetajatele aga nii tarbijate kui ka toiduainetetööstuse vastuolulise suhtumise ületamine kloonitud loomadest pärit toiduainetesse. |
||||
| Reuters, 15.01.2008 | ||||
|
||||
| Partnerlusüritus biotehnoloogia ettevõtetele Stockholmis | ||||
| Tartu Biotehnoloogia Park korraldab koostöös Eesti Suursaatkonnaga Stockholmis, EAS-i Rootsi esinduse ja projekti Boost Biosystem toel biotehnoloogia ettevõtete partnerlusürituse. Partnerlusüritus toimub 19. veebruaril Eesti Suursaatkonna ruumides Stocholmis. Partnerlusüritus on suunatud eelkõige Eesti ja Rootsi biotehnoloogia ettevõtete suhete loomisele, kuid kaasatud on ka ScanBalt võrgustikku kuuluvad biotehnoloogia ettevõtted. Partnelusüritusele on oodatud biotehnoloogia ettevõtted ja T&A asutused Eestit ja Rootsist ning ScanBalt bioregioonist. Osalemine partnerlusüritusel on tasuta, osalejatel tuleb tasuda sõidu- ja majutuskulud. Rohkem informatsiooni leiad http://www.scanbalt.org/sw14353.asp |
||||
| Tartu Biotehnoloogia Park, 16.01.2008 | ||||
|
||||
| Esmakordselt loodi inimese naharakkudest kloonitud inimembrüo | ||||
| USA teadlased on kloonitud inimembrüo esmakordselt loonud inimese naharakkudest, pakkudes väljavaadet isikustatud tüvirakkude loomiseks tulevikus. Kuigi varem – 2005. aastal Suurbritannias – on loodud üks kloonitud inimembrüo, saadi see inimese embrüonaalsete tüvirakkude abil. Et aga kloonitud inimembrüo saamise olulisimaks eesmärgiks ongi isikustatud embrüonaalsete tüvirakkude saamine, mis on võimelised muunduma mistahes rakutüüpideks, siis on see variant ebapraktiline. Californias asuva ettevõtte Stemagen teadlased kasutasid oma katsetes kahe mehe somaatilisi naharakke, millest eraldatud tuuma-DNA siirdati kolmelt naiselt pärit munarakkudesse, milledest olid eelnevalt tuumad eemaldatud. Sel teel saadud 21-st rakust arenes 40-72st rakust koosneva blastotsüsti staadiumini 5, millest omakorda kolm sisaldasid naharakkude DNA-d. Ühe embrüo rakud sisaldasid lisaks naharakkudest pärit tuuma-DNAle ka ainult emasliini pidi päranduvates mitokondrites munaraku annetanud naise DNA-d, mis tõestab kloonimise edukust. Varem on isikustatud tüvirakkude saamisest samal meetodil teatanud ka Woo Suk Hwangi juhitud Seouli Ülikooli teadlased, ent nende tulemused osutusid võltsinguks. Vältimaks analoogilisi süüdistusi, viisid Stemageni teadlased enne oma uurimistulemuste avalikustamist läbi DNA-analüüsi, mis kinnitas ühe isikustatud embrüo saamist kloonimise teel. Saavutus pakub uut väljavaadet isikustatud tüvirakkude loomiseks tulevikus. |
||||
| New Scientist News, 17.01.2008 | ||||
|
||||
| Kinnitati 2008. a sihtfinantseeritavad teadusteemad | ||||
| Haridus- ja teadusminister kinnitas 18. jaanuaril sihtfinantseeritavad teadusteemad, ligi kahesajale teadusteemale eraldatakse kokku ligi 384 miljonit krooni. Sel aastal sihtfinantseeritakse 115 uut teadusteemat ja 82 jätkuvat teemat. Otseviit sihtfinantseeritavate teadusteemade nimekirjale: http://www.hm.ee/index.php?0&popup=download&id=6863 |
||||
| Haridus- ja Teadusministeerium, 18.01.2008 | ||||
|
||||
| Biotehislik süda tuksub | ||||
| USA teadlased on kasvatanud rakkudest südame ja pannud selle tuksuma. Lootust on, et kunagi saab sama moodi ka patsientidele uusi organeid kasvatada ja siirata. Minnesota Ülikooli teadlase Doris Taylori juhitud uurimisrühm võttis kõigepealt täiskasvanud roti südame ja eemaldas sellest kõik rakud, nii et järele jäi üksnes þeleetaolisest ainest karkass. Sellele karkassile, milles kogu kodade, vatsakeste, klappide ja veresoonte struktuur oli säilinud, asetati vastsündinud roti südamest võetud rakke. Rakud organiseerusid nagu vaja: lihasrakud joondusid üksteisega kõrvuti, endoteelirakud plaatisid veresoonte siseseinad. Lõpuks turgutati uut südant elektrilöökidega ja see hakkaski põksuma! Algul olid tuksed mikroskoopilised, kuid seitsme-kaheksa päeva pärast võis neid juba palja silmaga märgata. Saavutus on ajalooline. Tuksuvat südant pole rakutasemel kunagi varem kokku pandud. Meetodit edasi arendades võib saabuda lõpp doonorielundite nappusele. Seda enam, et inimese uue südame võib rajada sea südame karkassile, mis inimese omale anatoomiliselt väga sarnane. Lisaks südamele võiks samal põhimõttel kasvatada ka neeru, kopsu, maksa ja muidki organeid. |
||||
| Eesti Ekspress, 18.01.2008 | ||||
|
||||
| Loodi bioonilised kontaktläätsed | ||||
| USA teadlased on teinud suure sammu digitaalsete kontaktläätsede loomise suunas. Digiläätsed suudavad tulevikus suurendada kaugel asuvaid objekte ja kuvada kasulikke informatsiooni. Washingoni Ülikooli teadlased Harvey Ho juhtimisel on loonud digitaalsete kontaktläätsede prototüübi, mis sisaldab vajalikke elektrilisi ühendusi ja kohtvalgustust. Prototüüp ei suuda küll veel kuvada ega valgustada infot, ent tõestab kandmiseks ohutute ja nägemist mitte takistavate digitaalset infot edastada suutvate kontaktläätsede loomise võimalikkust. Kõige raskem oli teadlaste jaoks nende endi sõnul elektriliste ühenduste viimine orgaanilisest materjalist koosnevasse läätsesse. Keeruliseks tegi asjaolu ühendusjuhtmete läbimõõt, mis ulatus vaid paari nanomeetrini (1 nanomeeter = 10-9 m. Võrdluseks: inimese juuksekarva läbimõõt on umbes 80000 nanomeetrit). Läätsesid testiti jänestel kuni 20 minutit ning neil ei ilmnenud mingeid probleeme. Prototüüpi edasi arendades on enam kui tõenäoline, et tulevikus on inimesel võimalik bioloogilise silma poolt nähtule lisada digiläätse abil täiendavat infot ja objekte suurendada. Just nagu seda suudab Terminaator. Teadlaste sõnul on digiläätsede võimalikud kasutusalad praktiliselt piiramatud, ulatudes veebirakendustest ja videomängudest autojuhtidele ja lenduritele vajaliku info kuvamiseni. Hetkel oli nende eesmärgiks demonstreerida tulevikurakenduste baastehnoloogiat ning veenduda selle ohutuses. |
||||
| LiveScience, 18.01.2008 | ||||
|
||||
|
||||
|
||||
| Tagasiside: e-mail: uudis@genomics.ee Sihtasutus Geenikeskus: Vanemuise 21A, Tartu, 51014 tel: 7420132 e-mail: info@genomics.ee veeb: www.genomics.ee © 2007, SA Geenikeskus Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.
|
||||
