|
||
|
|
|
|
||
 |
||||
| Sisukord | ||||
|
||||
| Intellektuaalomandi alased loengud 17. ja 18. jaanuaril Tallinnas ja Tartus | ||||
| 17. ja 18. jaanuaril külastab Eestit Dr.Storz patendibüroost Michalski Hüttermann (http://www.mhpatent.de). Visiidi käigus toimub kaks loengut teemal "Creating and securing intellectual property - patent strategies for small and medium biotech enterprises". Tallinnas toimub loeng 17. jaanuaril algusega kell 12.00 TTÜ Loodusteaduste majas Akadeemia tee 15. Tartus toimub loeng 18. jaanuaril algusega kell 11.00 TÜ Tehnoloogiainstituudis Nooruse 1 ruumis 519. Visiidi käigus toimub kaks loengut teemal "Creating and securing intellectual property - patent strategies for small and medium biotech enterprises". Tallinnas toimub loeng 17. jaanuaril algusega kell 12.00 TTÜ Loodusteaduste majas Akadeemia tee 15. Tartus toimub loeng 18. jaanuaril algusega kell 11.00 TÜ Tehnoloogiainstituudis Nooruse 1 ruumis 519. |
||||
| Eesti Biotehnoloogia Liit, 03.01.2008 | ||||
|
||||
| Linnugripipandeemia eest kaitseb meid vaid viiruse kuju | ||||
| USA teadlased on teinud kindlaks, et linnugripipandeemia eest kaitseb inimesi vaid viiruse teatud struktuuride kuju, mis ei sobi inimese hingamisteede rakkude pinnal asuvate sahhariidide struktuuriga, kaitstes meid viiruse eest. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased selgitasid välja, et lindude ja mõnede loomade hingamisteede rakkude pinnal asuvate sahhariidide kuju sobib linnugrippi põhjustava viiruse kujuga, tehes võimalikuks nakkuse edasikandumise. Inimese vastavate sahhariidide kujuga viiruse kuju ei sobi, viirus ei seondu inimese rakkudega ega põhjusta nakatumist. Viiruse muteerumine, millega kaasneks ka kujumuutus, võib muuta viiruse kuju sobivaks inimese sahhariide kujuga ja halvima stsenaariumi kohaselt põhjustada üleilmset pandeemiat. |
||||
| Wired News, 06.01.2008 | ||||
|
||||
| Cambrex Corporation omandab ProSyntesti | ||||
| Cambrex Corporationi tütarettevõte Cambrex Karlskoga AB omandab Tallinna Tehnikaülikoolist väljakasvanud ProSyntest ASi. Prosyntest on keskendunud peenkemikaalide ning farmaatsias kasutatavate ainete ja ravimikomponentide tootmisele. Cambrexi asepresindendi Steven Kloski sõnul seovad neid Prosyntestiga 15 aasta pikkused koostöösidemed ning Prosyntesti omandamine võimaldab Cambrexil senisest efektiivsemalt tegutseda. Prosyntesti nimeks saab pärast ühinemist Cambrex Tallinn. |
||||
| BioSpace News, 07.01.2008 | ||||
|
||||
| Hiina teadlased tegid kindaks narkosõltuvuse tekkele kaasaaitavad geenid | ||||
| Hiina teadlased on teinud kindlaks ligi 400 geeni, mis võivad põhjustada osadel inimestel suurema kalduvuse muutuda narkosõltasteks. Teadlased usuvad, et geneetiline faktor määrab inimese muutumist narkosõltlaseks kuni 60% ulatuses, ülejäänus 40% on seotud ümbritseva keskkonnaga. Oma uuringus keskendusid teadlased neljale narkootilisele ainele, milleks olid kokaiin, opiaat, alkohol ja nikotiin, tehes kindlaks viis olulisemat molekulaarset sõltuvuseni viivat signaalrada. Töötades läbi enam kui 1000 viimase 30 aasta jooksul avaldatud eelretsenseeritavas artiklis sisalduvat infot geenide ja kromosoomipiirkondade seotusest sõltuvusainete mõkju alla sattumisega, leidsid nad kirjandusest infot 1500 vastava geeni kohta. Analüüsides nende geenide osalemissagedust signaalradades jäi lõpuks sõelale 396 geeni, mis osalesid signaalradades kõige sagedamini. Avastus võib tulevikus viia efektiivsemate narkosõltuvuse eest kaitsvate ravimite väljatöötamiseni. |
||||
| Yahoo News, 08.01.2008 | ||||
|
||||
| Monokultuursete kõrreliste kasvatamine bioetanooli toorainena on mõttekas | ||||
| USA teadlased on teinud kindlaks, et vitshirsist Panicum virgatum on võimalik saada bioetanooli energeetiliselt piisavalt kasumlikult. Viie aasta jooksul kasvatasid farmerid erinevates USA osariikides vitshirssi 3-9 hektari suurustel katselappidel. Mõõtes bioetanooli saamiseks tehtavaid energeetilisi kulutusi (sh väetised, kütus, masinad) ja võrreldes seda saadud bioetanoolist saadava energiaga selgus, et vitshirsist saadava bioetanooli energeetiline väärtus ületas 5,4 korda selle tootmiseks kulutatud koguenergia. Uuringu juhi, Lincolnis asuva USA Agricultural Research Service’i teadlase Ken Vogeli sõnul peaks nende tulemused vaigistada skeptikuid, kelle väitel ei tasu biokütuste tootmine põllukultuuridest end energeetiliselt ära. Praegu kasvatatakse biokütuste tootmiseks kasutatavaid põllukultuure kogu maailmas hinnanguliselt 12 miljonil hektaril, mis moodustab ca 1% kogu haritavast maast. |
||||
| New Scientist News, 08.01.2008 | ||||
|
||||
| Diabeetilistel hiirtel taastati insuliini tootmine | ||||
| USA teadlased on suutnud panna diabeetiliste hiirte pankrease rakud loodusliku valgu abil taas insuliini tootma. Florida Ülikooli teadlased dr Li-Jun Yangi juhtimisel suutsid panna diabeetiliste hiirte pankrease rakud taastootma insuliini, süstides hiirtesse looduslikku valku Pdx1. Pdx1-valk aktiveerib insuliini tootvate pankrease rakkude arengut kontrollivaid geene. Varasemad uuringud on näidanud, et Pdx1-valku kodeeriva geeni viimisel pankrease rakkudesse võib taaskäivitada insuliini tootmise. Ent kuna võõrgeeni sisseviimiseks peremehe genoomi kasutatakse tavaliselt viiruseid, siis ei saa kogu protsessi ohutuses alati kindel olla. Süstides diabeetilistesse hiirtesse Pdx1-valku 10 päeva jooksul, taastus hiirtel normaalne veresuhkru tase kahe nädala jooksul pärast esimese süsti saamist. Teadlased kordasid eksperimenti kuuel korral, saades alati sarnased positiivsed tulemused. Täiendavalt aitas Pdx1-valk kaasa ka insuliini tootvate pankrease rakkude taastekkele. Pdx1-valk suudab tänu spetsiifilisest amonihappelisest järjestusest tingitud erilise kujule sisendeda võõrraku tuuma ja aktiveerida seal insuliini tootmise. Yangi sõnul võib selline valguravi omada suuri eeliseid võrreldes geeniraviga kaasneda võivate kõrvalnähtudega ning teistelt inimestelt pärit pankrease rakkude siirdamisega kaasneda võivatele immuunprobleemidega. |
||||
| EurekAlert, 09.01.2008 | ||||
|
||||
| Magnetvälja abil on võimalik kontrollida rakusignaale | ||||
| Bostoni Lastehaigla (USA) teadlaste nanobiotehnoloogia valdkonda kuuluv leiutis võimaldab kontrollida rakusisesid protsesse magnetvälja abil. Leiutis võib viia haiguste mitteinvasiivsete, ent täpsete ravimeetodite väljatöötamiseni. Teadlased töötasid välja meetodi, mis võimaldab 30 nanomeetrise (1 nanomeeter = 10-9 m) läbimõõduga graanulitel seonduda rakupinnal asuvate molekulaarsete retseptoritega. Magnetväljas graanulid magneetuvad ja koonduvad magnetjõu toimel omavahel, moodustades suuremaid graanulite ja nendega seondunud retseptorite rühmi. Sarnane retseptorite koondumine leiab aset ka ravimite seondumisel retseptormolekulidega. Retseptorite koondumisel need aktiveeruvad ja käivitavad terve rea biokeemilisi signaale, mis mõjutavad erinevaid rakufunktsioone. Töögrupi juhtteaduri Don Ingberi sõnul võimaldab see tehnoloogia kontrollida elusate rakkude käitumist magnetvälja abil, mitte teiste kemikaalide ega hormoonide abil. Katsetel spetsiifiliste immuunrakkudega - mastotsüüdidega - näitasid teadlased, et graanulitega seondunud retseptorite eksponeerimisel magneväljas vallandus spetsiifiline signaalrada, mida kasutavad südame- ja vöötlihasrakud kokkutõmbumise stimuleerimiseks. Magnetväli ilma graanuliteta analoogilist efekti ei põhjustanud. Graanulid seonduvad mastotsüütide retseptoritega tänu graanulite katmisele spetsiifiliste antigeenidega, mis seonduvad retseptoreid katvate antikehadega. Teadlaste eesmärk oli kinnitada igale graanulile üks antigeen, et iga graanul seonduks vaid ühe retseptoriga. Põhimõtteliselt on graanulitele võimalik kinnitada suvalisi antigeene, mis on võimelised seonduma spetsiifiliste retseptoritega, mõjutades seega soovitud rakke soovitud kohas. Nii on Ingberi sõnul võimalik rütmiliselt aktiveerida erinevaid lihaseid keha eri osades, või stimuleerida erinevate hormoonide tootmist. Uudset nanomagneetilist süsteemi saab juhtida ka väliselt, näiteks arvutite abil. Näiteks on südame rütmihäiretega inimestel võimalik vastava anduri abil fikseerida rütmihäired ja südame normaalne töö magnetimpulsside abil automaatselt taastada. Siiski eksisteerivad reaalsed rakendused esialgu ainult teoorias, kuna leiutis avab Ingberi sõnul suure ja uue seni tundmatu uurimisvaldkonna. |
||||
| ScienceDaily, 09.01.2008 | ||||
|
||||
| EFSA värske eelaruanne tunnistab kloonitud loomadest pärineva toidu tõenäolist ohutust | ||||
| Kloonitud loomadest pärinev piim ja liha on inimesele tõenäoliselt ohutu, kinnitab oma värskes eelaruandes Euroopa Toiduohutuse Agentuur EFSA. Siiski hoiatab 47-leheküljeline eelaruanne, et loomade kloonimisest on kättesaadavad ainult piiratud andmed, ning rõhutab edasiste konsultatsioonide vajadust teadlaste ja tarbijatega, kuna just nemad on olnud varasemalt vastu kloonitud loomadest pärit toiduainete jõudmisele turule. Tõdetakse, et tuginedes praegustele teadmistele ei saa eeldada, et kloonitud loomadest või nende järglastest pärinev toit tooks võrreldes tavapäraselt aretatud loomadega kaasa uusi toidu ohutusega seotud riske. Praegu puudub Europa Liidul ühtne seadusandlus, mis reguleeriks loomade kloonimist ja toiduks kasutamist. EFSA abil püüab Euroopa Komisjon jõuda selgusele, kas sellise seadusandluse olemasolu on vajalik. Euroopa Komisjoni tervishoiuvoliniku Markos Kyprianou pressiesindaja Nina Papadoulaki sõnul ootavad nad edasisi nõuandeid soovitusi nn eetikagrupilt, mis koosneb 15-st teadlasest, filosoofist, teoloogist ja juristist. Väljaspool EL-i on mitmed riigid - sh USA, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapan ja Kanada - hakanud vaagima kloonitud loomadest pärineva toidu lubamist tavakasutusse. |
||||
| Yahoo News, 11.01.2008 | ||||
|
||||
| GSK omandab OncoMed Pharmaceuticalsi 15 miljardi krooni eest | ||||
| Idee, et kõigi kasvajate taga on kahjustatud tüvirakud, on toonud alles 2004. aastal loodud USA biotehnoloogiafirmale OncoMed Pharmaceuticals 1,4 miljardi dollari (ligi 15 miljardi eesti krooni) suuruse ostupakkumise farmaatsiahiiult GlaxoSmithKline. Tegu on suurima summaga, mis on eales makstud prekliinilise biotehnoloogiaettevõtte eest ja seda vaatamata asjaolule, et OncoMedil pole ühtki toodet, mis oleks isegi lähedal turule jõudmisele. Küll on OncoMed välja töötanud terve rea monokloonseid antikehi, mille sihtmärkideks on kindlates kasvajates esinevad kahjustatud tüvirakud. Lepingu järgi omandab GSK õigused neist neljale, millega plaanitakse peatseid kliinilisi katseid. OncoGeni üks asutajatest dr Michael Clarke’i sõnul selgitab kahjustatud vähitunnustega tüvirakkude olemasolu, miks kasvajad taastekivad sageli pärast nende eemaldamist keemia-, kiiritus- või kirurgilise raviga. Clark toob välja analoogia võilillega, mille puhul pärast maapealse nähtava osa eemaldamist kasvab terve taim maa-alusest nähtamatust osast uuesti tagasi. Ostuhind makstakse välja viie aasta jooksul kindlate teetähiste saavutamise järel. Nii GSK kui OncoMed on nimetanud tehingut oluliseks mõlemale osapoolele. |
||||
| San Francisco Business Times, 11.01.2008 | ||||
|
||||
| Eesti biotehnoloogia strateegia esitlus | ||||
| EBLi juhtimisel on valminud Eesti biotehnoloogia strateegia. 25. jaanuaril, kell 12.00 - 14.00 toimub strateegiat tutvustav seminar Eesti Teaduste Akadeemia majas, Kohtu 6, Tallinn. Strateegia dokument on kättesaadav EBLi kodulehel alates 21. jaanuarist. Lisainfo ja registreerumine: http://www.biotech.ee/default.asp?action=0&type=8&id=100170 |
||||
| Eesti Biotehnoloogia Liit, 14.01.2008 | ||||
|
||||
| Partnerlusüritus biotehnoloogia ettevõtetele Stockholmis | ||||
| Tartu Biotehnoloogia Park korraldab koostöös Eesti Suursaatkonnaga Stockholmis, EAS-i Rootsi esinduse ja projekti Boost Biosystem toel biotehnoloogia ettevõtete partnerlusürituse. Partnerlusüritus toimub 19. veebruaril Eesti Suursaatkonna ruumides Stocholmis. Partnerlusüritus on suunatud eelkõige Eesti ja Rootsi biotehnoloogia ettevõtete suhete loomisele, kuid kaasatud on ka ScanBalt võrgustikku kuuluvad biotehnoloogia ettevõtted. Partnelusüritusele on oodatud biotehnoloogia ettevõtted ja T&A asutused Eestit ja Rootsist ning ScanBalt bioregioonist. Osalemine partnerlusüritusel on tasuta, osalejatel tuleb tasuda sõidu- ja majutuskulud. Rohkem informatsiooni leiad http://www.scanbalt.org/sw14353.asp |
||||
| Tartu Biotehnoloogia Park, 16.01.2008 | ||||
|
||||
|
||||
|
||||
| Tagasiside: e-mail: uudis@genomics.ee Sihtasutus Geenikeskus: Vanemuise 21A, Tartu, 51014 tel: 7420132 e-mail: info@genomics.ee veeb: www.genomics.ee © 2007, SA Geenikeskus Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.
|
||||
